Your search results
Korterite järelturg Tartus sai aprillis-mais kõige kõvemini pihta – tehinguid 60% võrra vähem.
Comments:0

Korterite järelturg Tartus sai aprillis-mais kõige kõvemini pihta – tehinguid 60% võrra vähem.

Koroonakriisi mõju kinnisvaraturule on üle Eesti suhteliselt sarnane – tehinguaktiivsus kukkus kolinal, statistilised hinnakeskmised veel püsivad. Aasta varasemaga võrreldes tehti aprillis-mais Eestis korteriomanditega 38,5% vähem tehinguid, sealhulgas Tartu maakonnas osteti-müüdi 28.3% võrra vähem kortereid (vastavalt 355 ja 495tk; allikas siin ja edaspidi maaamet ja/või Novem Kinnisvara turuanalüüs).

Tartu linnas oli kukkumine aga üle Eesti keskmise, nimelt vahetas omanikku lausa 44% vähem korteriomandeid kui 2019. aasta samal perioodil. Kui läheme aga tehingunumbrite sisse, siis on pilt tegelikult veel kurvem.

Kinnisvaraturu tehingute arvu (ja keskmise hinna) kõikumist kuude lõikes mõjutab uute korterite notariaalsed tehingud, mis toimuvad lühikese perioodi jooksul peale maja valmimist. Statistiliselt lähevad nad konkreetse kuu arvestusse, kuigi sisulised kokkulepped on vormistatud eelnenud 12-18 kuu jooksul. Järelturu (mitte esmased müügid) tehingud on olnud viimastel aastatel stabiilsemad ja sõltuvad Tartule omaselt veidi sesoonusest. Vaadates aprilli ja mai tehingute statistika numbrite sisse, siis on uute korterite müük 36% kõrgemal tasemel kui aasta varem. Millest siis kukkumine?

Põhjuseks on korterituru tegeliku mahu andja (uusarendused moodustavad turust vaid kuni viiendiku) ehk vähemalt nn teisel ringil olevate korterite tehingute langus on olnud tunduvalt drastilisem – aprillis ja mais käesoleval aastal sooritati kokku 60% vähem tehinguid kui aasta varem. Aastal 2019 osteti-müüdi kahe kuuga järelturul 305 korteriomandit, käesoleval aastal vaid 121. 

Novem Kinnisvara uusarenduste monitooring näitab vaadeldaval perioodil vaikelu ka uute korterite broneerimisel. Perioodi broneeringute arv aastal 2019 oli 77 võrreldes käesoleva aasta 52ga. Laojääk, mis on aasta varasemaga võrreldes enam kui kaks korda suurem, väheneb aga visalt, seda seoses nii üksikute projektide turule toomisega kui ka vähenenud huvi tõttu. Juuni alguses oli laojääk paarikümne ühiku võrra kõrgem kui aprilli alguses (kokku veidi üle kuuesaja, 2019 aasta müügitulemuste baasil). Samas mais suutsid arendajad tekitada enda kauba suhtes huvi 2 korda rohkem kui aprillis, seega mingi osa ostjaskonnast on turule naasmas ja tehingute edasine statistiline kukkumine ehk pidurdumas.

Tartu kinnisvaraturu taastumise võti peitub aga ikkagi järelturul. Kindlasti on turul täna ettevaatlikum nn spekulatiivne raha (üüriinvestorid), sest üüritasemed on langenud kuni viiendiku, pakkumisi aga viiendiku võrra enam. Endale kodu soetajad on hetkel veel ebakindlad ja ka mingi osa ostjatest on turult väljas läbi koondamiste, või inimesed töötavad sektorites mida pangad põhimõtteliselt peavad riskantseteks (majutus, toitlustus jne). Kui siia lisada väljas valitsev suurepärane suveilm ja Tartule omane suvine mõningane vaikelu, ei saa veel kindlalt väita, et oleme tehingute arvu põhja juba läbinud, nagu nii mõnigi analüütik on varmalt väitnud. Samas olen üsna veendunud, et sügis toob turule rõõmsamaid noote, sest inimeste soov naasta endise elu juurde, väiksemate pankade soov enda turuosa kasvatada moodustab kombo, kus inimesed tahavad ja neil on (rahaliselt )võimalik kinnisvaraturule naasta. Eeldusel, et teistkordset ühiskonna sulgemist ei tule.

Fotol Aisa elamukvartal linnulennul.

Margus Pekk
Partner

19.06.2020

Share

Compare